4 taktiline sisepõlemismootor

Sisepõlemismootoriga puutume igapäevaselt kokku, sest enamikel meie ümber olevatest autodel on sisepõlemismootor. Esimese toimiva sisepõlemismootori mudel tegi  Nikolaus August Otto (10. jun 1832 – 26. jan 1891) 1867. aastal.

See on soojusjõumasin, kus keemiline energia läheb üle mehaaniliseks energiaks kütuse põlemisel. 4 taktilise mootori puhul koosneb süsteem 4st osast. Kõigepealt läheb kütus silindrisse, järgmise ringiga lükab kolb kütuse kokku, kokku surutuna annab küünal sädet ja tekib plahvatus ning viimase osana eraldub peale plahvatust tekkinud heitgaas. Peale seda hakkab ring uuesti pihta. Sisepõlemismootor see ongi just sellepärast, et mootori enda sees toimub plahvatus, mis paneb kõik liikuma.

Sisepõlemismootori töö kiirus sõltub sellest palju kütust peale antakse. Mida rohkem lastakse kütust korraga, seda võimsam on plahvatus ning võimsa plahvatuse tagajärjel läheb kogu süsteem kiiremini liikuma.

Sisepõlemismootorid pole eriti keskkonna sõbralikud, aga neist me veel mööda ei saa. Võibolla 100 aasta pärast ei ole enam ühtegi sisepõlemismootorit, asendatakse kõik alternatiivsete mootoritega. Mina isiklikult loodan, et siiski jääb püsima autosid, mis on sisepõlemismootoriga, sest autodega, millel on sisepõlemismootor on eriline tunne sõita, sa tunnetad ja kuuled mootori võimsust ning see annab omamoodi kogemuse autoga sõites.

Sisepõlemismootori olulisemad osad:

• Silinder
• Kolb
• Väntvõll
• Keps
• Küünal
• Klapid